Teooria praktiline rakendus

Leiutaja Charles Kettering  on öelnud: Kaasaegne psühholoogia õpetab, et kogemus ei ole mitte ainult parim õpetaja, vaid ainus võimalik õpetaja. Praktika ja teooria vahel ei ole vastuolu. Kõige väärtuslikum kogemus nõuab mõlemat ning teooria peaks täiendama praktikat, mitte eelnema sellele. Mina näen antud tsitaadis rõhutamist asjaolule, et õppimine toimub efektiivsemalt, kui rakendame teooriat praktilistes situatsioonides. Rakendades teoreetilisi teadmisi läbi praktika aitab see mõista ja kinnistada uusi teadmisi läbi reaalsete nö. päris kogemuste.

Võtan siinkohal vaatluse alla töökeskkonnas õppimise ja arenemise Jack Mezirow transformatiivsele teooriale tuginedes. Transformatiivne õppimine arendab ja loob iseseisvat mõtlemist. Teooria praktikasse rakendamisel leian osaliselt toetust enda seminaritööst, Õpibarjäärid töökohal õppes suurettevõtte näitel (2023), selle tulemustest ja märkamistest. Keskendusin oma uurimistöös Knud Illerise teooriale, kus õpibarjääre on põhiliselt kolme tüüpi: sotsiaalsed, emotsionaalsed ja kognitiivsed  (Illeris, 2007).

Jack Mezirow transformatiivse õppimise teooria keskendub täiskasvanute õppimisele kui protsessile, mis hõlmab põhimõtteliste perspektiivide muutust isiklikus või tööalases elus. See protsess algab sageli dilemmaga, mis sunnib indiviidi oma seniseid uskumusi ja eeldusi kahtluse alla seadma ning uusi lahendusi otsima. Transformatiivne õppimine hõlmab kriitilist mõtlemist, eneserefleksiooni ja dialoogi, mis viib sügavamate isiklike muutusteni. Inimestena peame me õppima, kuidas luua ise tõlgendusi, mitte tegutsema teiste inimeste eesmärkide, uskumuste, otsuste ning tunnete põhjal.  (Mezirow, 1997)

Mezirow väitel on keeruline vastu võtta ideid, mis tunduvad veidrad, ebaolulised või tavapärasest kõrvalekaldena, aga kui enda väärtused ja muud asjaolud lubavad, siis on võimalik olla kõigele uuele infole avatud (Haukka-Leis, 2023). Seega see väide lubab arvata, et oma uskumuste ja veendumuste muutmine on võimalik.

Töökohtades peaks rohkem julgustama isiklikku ja professionaalset enesepeegeldust ning samas arendama kriitilist mõtlemist. See aitaks kaasa peale inimese enda arengu ja tööalaste saavutuste ka ettevõtte arengule üleüldiselt. Oma kogemusele tuginedes tunnen, et õppimine on suunatud pigem tehtava töö kvaliteedile, töö tegemise kiirusele ning vajalike tööoskuste arendamisele, mis loomulikult on samuti tähtsad töökomponendid. Seda arvamust toetab minu uurimistöö suurettevõtte põhjal (Õpibarjäärid töökohal õppes suurettevõtte näitel, 2023), mille tulemusena selgusid mitmed õpibarjäärid, mis takistavad töötajatel õppimast ja ennast edukalt arendamast. Selgus, et paljud takistused on seotud sotsiaalsete võimetega, suhtlemisoskusega, enesejuhitavusega, erinevate emotsionaalsete takistustega, tagasiside vastuvõtmisega, kehvade varasemate kogemustega ja vajaliku tööandjapoolse tugisüsteemi puudumisega. Märkasin ka, et eneserefleksiooni osa tööelus on pigem kesine. Töökohtades küll räägitakse, kui oluline on enda arendamine, kuid see jääb siiski tihti rohkem pealiskaudseks, ei minda süvitsi. Seega tulem jääb enamasti leigeks, märkamatuks või segaseks. Enamasti jääb arusaamatuks, kas indiviidis mingi muutus toimus või on toimumas või ei juhtunud midagi. 

Üheks lahenduseks oleksid regulaarsed töökoha poolt korraldatud töötoad, mis keskenduksid süvendatumalt isiklikule arengule, näiteks emotsionaalse intelligentsuse, stressijuhtimise või suhtlemisoskuste parendamisele ja muudele siin juba mainitud oskuste arendamisele. Eelnevalt väljatoodud teemad võivad olla ka inimesest olenevalt delikaatsed ja vajavad kindlasti turvaliselt loodud keskkonda ning korrektselt sõnastatud koolitust. Sealjuures on oluline positiivse sõnumi edastamine, et mitte tekitada koolitatavates sundi või/ja vastuhakku.  Töötubade loomine peaks põhinema eelkõige mängulisel lähenemisel, rollimängudel ja kastist välja mõtlemisel. Kindlasti peab võtma arvesse indiviidide erinevusi ja nende vahel ka peidetud erivajadusi (levinud nt. sotsiaalne ärevus, ATH). Töötuba võib esitleda töötajatele toreda motivatsioonipäevana.

Mezirow teooria aluseks võttes näengi eelkõige võimalust aidata inimesel avastada ja toetada tema isiklikke ülekantavaid oskuseid, mida saab kasutada erinevatel ametipostitel ja erinevates eluolukordades. Vastavaid oskusi saab edukalt rakendada uutes ametikohtades ka oma ettevõtte siseselt, isegi kui puudub spetsiifiline tööalane kogemus. Samuti on need olulise tähtsusega isiklikus arengus ning igapäevaelus toimetulekul aidates inimestel navigeerida keerulisemates sotsiaalsetes olukordades ja lahendada igapäevaseid probleeme.

Mõningad pidevat arendamist vajavad oskused/võimed, mis loovad muutusi inimese mõttemaailmas:

• Võime selgelt ja tõhusalt suhelda nii suuliselt kui ka kirjalikult.
• Võime tõhusalt planeerida ja korraldada aega, et täita (töö)ülesandeid tähtaegadest kinni pidades.
• Oskus kasutada eneserefleksiooni enda abivahendina keerulistes ja ka vähem keerulistest situatsioonides.
• Võime analüüsida informatsiooni, hinnata argumente ja teha põhjendatud otsuseid.
• Enesejuhtimine: isiklik motivatsioon ja distsipliin eesmärkide saavutamiseks, samuti stressitaluvus ja emotsionaalne intelligentsus.
• Oskus kiiresti muutuvas keskkonnas kohaneda ja samas olla avatud uutele ideedele ja lahendustele.
• Võime töötada koos väga erinevate inimestega, tiimides soovina saavutada ühiseid eesmärke.
• Võime tuvastada probleeme, mõelda loovalt ja rakendada tõhusaid lahendusi.
• Oskuslikult edasi anda enda tööalaseid pädevusi e. teiste koolitamine.
• Oskus enda käitumist reguleerida erinevates sotsiaalsetes olukordades oma emotsioone jälgides.

Pakun välja võimaliku variandi töötubade loomiseks.

Praktiline töötuba põhineb moodulitel leides aset optimaalselt iga mõne kuu tagant, 4 korda aastas. Võib ka korduda aastast aastasse tuues sisse erinevaid vajalikke teemasid, võttes arvesse, et ettevõttes inimesed aeg-ajalt vahetuvad. Igale moodulile järgneb kirjalik eneserefleksioon. Refleksioon ei ole igas valdkonnas üldlevinud kontseptsioon ja arusaamine sellest ei pruugi olla tugev. Seega töötoajärgne eneserefleksioon tugineb pigem toetavale küsimustikule ja võimalusele anda avatud vastuseid hinnates oma arengut skaala (nt. 1-10) järgi. 

Töötoa näide 1-aastase mooduli puhul, täpsemalt kohaldatav vastavalt ettevõtte vajadustele.

1. Enesejuhitavus, refleksioon ja kohanemine muutustega

Esimene moodul keskendub rohkem iseendale, enesejuhitavusele, refleksioonile ja ajaplaneerimisoskusele, mis kõik aitavad kaasa enda emotsionaalse intelligentsi mõistmisele. Kuidas toime tulla enda emotsioonidega stressiolukordades, märgata oma tundeid ja suuta neid juhtida.

• vastutuse võtmine
• enesejuhitavus
• priotiseerimine
• aja jaotamine, ajaplaneerimisoskus
• muutustega kohanemine
• enda tunnete reguleerimine
• eneserefleksioon

Teine moodul keskendub suhetele, nende arendamisele ja parandamisele luues empaatilist nägemust ja üksteise mõistmist.

• suhted/suhtlus oma tiimis
• suhete arendamine teiste tiimidega
• ühiste eesmärgi nägemine ja mõistmine
• tagasisidestamine - andmine ja võtmine
• rollimängud
• eneserefleksioon väikeses grupis

Kolmas moodul innustab loovalt mõtlema ja suunab lahendustele orienteeritud mõtlemist. 

• uute ideede leidmine 
• loovülesanded
• kastist välja mõtlemine
• probleemilahendus
• reflekteerimine

• kogemustest õppimine
• suur osakaal reflekteerimisel