Sotsiaalne identiteet

Eneseanalüüs läbi koolitaja/andragoogi sotsiaalse identiteedi ja tulemuste sidumine täiskasvanukoolitaja eetikakoodeksiga.

Olla iseenda moodi maailmas, mis pidevalt üritab sind muuta milleksi muuks, on suurim saavutus. See Ralph Waldo Emersoni öeldud tsitaat loob mitmeid vastuolusid sotsiaalse identiteeti vaates. Inimesed identifitseerivad ju end läbi mingi grupi normide ja väärtuste. Selle juures on raske hoida seda ideaalmõtlemist, et olen ainult mina ise koos oma siira eneseväljendusega. Iga inimene on siiski tugevalt mõjutatud sellest, kuidas teised inimesed tema veendumisi on kujundanud. Sotsiaalsed ootused panevad tihti paika meie käitumismustrid ja rollid.

Identiteedi teooria rajajal Erik Eriksonil oli fookuses personaalne identiteet. Sealt edasi on sotsiaalse identiteedi teooriaid edasi arendatud. Proovin mõista, kuidas on kujunenud minu kui algaja andragoogi sotsiaalne identiteet. Sotsioloog Herbert Blumeri järgi luuakse mingid tähendused indiviidide poolt, aga need toetuvad interaktsioonidele teiste inimestega (Kõuts-Klemm  &  Korts, 2010). Mulle on alati meeldinud vaadelda erinevaid inimesi justkui luubi all ja mõtiskleda omaette, mis on nende teatud käitumismustrite ja suhtlemisviiside taga nii grupis kui ka eraldi. Enda sotsiaalse identiteedi üle professionaalses mõistes nii väga palju ei juurdlegi. Tuginedes Meadi teooriale, siis selle järgi ei ole identiteet midagi staatilist, vaid pidevas muutumises ja arengus olev protsess, mida mõjutavad kõik meie suhted ja kogemused (Mead, 1937). Kindlasti pole ma täna enam see, kes ma olin oma andragoogika õpingute alguses 2021. aastal. Olen saanud vajalikke kogemusi, mis kohati on tulnud läbi raskuste ja väljakutsete pannes tugevalt proovile minu probleemilahendusoskuseid. Mitmed väärtushinnangud on ajas kinnistunud ja muutunud tugevamaks. Need samad on mul alati olemas olnud, kuid siiski arvan, et olen enda meelest rohkem avatum, hoolivam, inimlikum ja mõistvam ka nendes situatsioonides, kus tahaks tunda viha või pettumust. Need tunded küll endiselt eksisteerivad ega pole kuhugi kadunud, kuid ehk olen osanud tänu paremale reflekteerimisoskusele neid paremini juhtida sellega enda emotsionaalset intelligentsi parendades.  Seega võin väita, et minu väärtushinnangud on saanud palju mõjutust sellest keskkonnast, kus olen viibinud ja inimestelt, kes minu ümber on sel ajal olnud. Märja jt. järgi on just väärtused koolitaja jõud ja kogemustepagas, millele toetutakse ja millest lähtutakse (Märja jt. 2021). 

Sotsiaalset identiteeti uurinud Henri Tajfeli väitel muutub indiviidi üks kollektiivne identiteet mingis situatsioonis nii oluliseks, et ta muutub selle identiteediga seotud tõekspidamistest, normidest ja väärtustest väga teadlikuks ning suhtleb vastavas kontekstis neid väärtusi järgides. Seega kollektiivne identiteet on muutunud isikule nii tähtsaks, et ka teise valdkonna inimestega suheldes on ta justkui enda rühma esindaja, mitte ainult üksikisik. (Ehala, 2018).

Ka mina tunnen, et minu andragoogi sotsiaalne identiteet on mulle tähtsaks saanud ja on suur osa minust. Järgin andragoogilisi väärtuseid ja põhimõtteid, mida olen selles sotsiaalses keskkonnas endale omistanud. Olen väga teadlik oma tõekspidamistest, normidest ja väärtustest. Isegi igapäevaselt suheldes kolleegide või teise valdkonna inimestega tajun, et esindan mitte ainult ennast kui indiviidi, vaid ka laiemalt täiskasvanuõppe valdkonda.

Mõistan ka, et andragoogina pean juhinduma eetikakoodeksist. Samas näen seda pigem toetava abivahendina. Tutvudes koolitaja eetikakoodeksiga, siis märkan, et kui leiaksin sealt enda jaoks midagi väga vastuolulist, siis oleksin järelikult valinud vale raja. Need väärtused ja põhimõtted peaksid siiski tulema enda seest olles selle valdkonnaga tihedalt seotud. Teadvustan endale tihti, et eksimine on osa õppimisprotsessist seda nii mulle endale kui ka juhendatavatele/koolitatavatele. Igale eksimusele peavad siiski järgnema järeldused ja vajadusel iseenda kohandamine uute teadmistega. Enda professionaalset pädevust saan eelkõige tõsta läbi aktiivse tegevusprotsessi. Lisaks toon välja, et usaldusväärsus ja siirus on minu jaoks samuti midagi sellist, mida ei saa teeselda.  

Olen teadlik, et iga õpetamiskogemus on ka õpimiskogemus minu enda jaoks, peegeldades pidevalt tagasi minu identiteedi arengule ja süvendades mu professionaalset kompetentsi. Olen ise elukestev õppija ja eelkõige sellega annan eeskuju. Proovin alati lähtuda professionaalses keskkonnas sellest, et minu koolitusalased tegevused oleksid eesmärgistatud.