Mis on praktikakogukond?

Wenger-Trayner jt. (2023) järgi moodustavad praktikakogukonna inimesed, kes osalevad kollektiivse õppimise protsessis mingi teatud inimtegevuse ühises valdkonnas. Seega on tegu sügavalt sotsiaalse protsessiga. Praktikakogukonnas on omavahel tihedalt seotud kolm aspekti – temaatika, kogukond ja praktika. Praktikakogukonna kaudu on võimalik oluliselt mõjutada selle liikmete võimet saavutada nii individuaalseid kui ka ühiseid eesmärke. (Wenger jt, 2023).

Täiskasvanute õppimise vaates luuakse ühine fookus, millele keskenduda, läbi andragoogika.  Kogukond loob suhteid, mis soodustavad vastastikust kaasamist ja kollektiivset õppimist. Tähtis on avatud suhtlemine, usaldus, toetus ja eelkõige pühendumus järgides samal ajal eetilisi norme. Praktika omakorda seob õppimise reaalsete tegevuste ja kogemustega. Seega praktika kogukondades toimuv suhtlus ja koostöö loovad keskkonna, kus õppimine on loomulik ja pidev. Olenemata tegevusalast ja ettevõttest, kus koolitajad töötavad, on tähtis, et praktikakogukonna liikmed oleksid aktiivsed praktikud, kes saavad kogukonnast oma töös kasu ja saavad proovida praktikas, milliseid muutusi saab ühiselt või eraldi ellu viia.

Sotsiaalset õppimist uurinud Albert Bandura on rõhutanud, et õppimine võib toimuda igas keskkonnas. Inimeste võime õppida pelgalt vaatluse kaudu on olulise tähtsusega. See võimaldab inimestel lihtsalt teiste käitumist jälgides omandada teistsuguseid käitumismustreid, kuid samuti ka arendada tundeid, nähes teisi kogemas erinevaid emotsioone. Inimeste erakordne kognitiivne võimekus on oluline mõjutaja nii isiklike kogemuste mõistmisel kui ka tulevaste käitumissuundade kujundamisel. Me suudame väliseid stiimuleid sümboliliselt talletada ja neid hiljem kasutada oma tegevuste suunamiseks, probleemide lahendamiseks, tulevaste sündmuste ettenägemiseks ja oma käitumise kohandamiseks. See kompleksne võimekus võimaldab inimestel olla paindlikud ja kohanduvad, edendades nii individuaalset kui ka kollektiivset arengut. (Bandura, 1971)

Erinevates koolitajate kogukondades saavad praktikud üksteiselt erineval viisl õppida, kuna mõistavad tööga seotud nõudmisi ja väljakutseid. Veel parem, kui läbi kogemuste jagamise saab koos õppida meetodil, kus saab ühendada oma teadmised uute ja paremate lahenduste loomiseks. Seda saab näiteks teha läbi erinevate aktiivõppe töötubade, kus käsitletakse erinevaid töös ette tulevaid väljakutseid või võetakse vaatluse alla erinevad juhtumianalüüsid. Selline tegevusviis annab võimaluse arendada nii enda kompetentse kui ka läbi parimate praktika avastamise tuua muutusi täiskasvanute õppeprotsessidesse. Selline kogemusõpe on jätkuv protsess. 

Kuigi olen tegelenud tööalaselt sisekoolitustegevusega aastaid, arvan ma end andragoogika valdkonnas pigem alguses olevaks. Pean enda andragoogika kogukondlikku kuulumist hetkel pigem tagasihoidlikuks. Määratlen ennast teiste samasuguste enda andragoogilise teekonna alguses olevate inimeste hulka. Nende, kes alles õpivad ja leiavad oma kohta selles põnevas ning jätkuvalt väljakutseid pakkuvas haridusvaldkonnas. Usun, et selles noorandragoogide kogukonnas olles on sidususe loomine, ühistest ja erinevatest kogemustest õppimine nii minule kui ka sarnastele teistele andnud väärtuslikku pinnast edasi kõrgemate eesmärkideni liikumiseks. Ma kindlasti ei soovi jääda passiivseks kõrvalseisjaks, vaid läbi kogukondade leida enda jaoks eelkõige parimaid praktikaid, kuid samuti tuvustada enda märkamisi ja läbi jagamise leida probleemikohtadele lahendusi.

Olen teadlik mõned aastad toimetanud Eesti Andragoogide Liidu tegevusest, mille keskseks väärtuseks on inimene ja areng (EAL, nd.). Nende korraldavatel kooskäimistel/suvepäevadel loodan tulevikus kindlasti osaleda. Pean kogukondadeks ka täiskasvanuhariduse kohta infot ja blogiartikleid jagavaid veebilehti. Euroopa täiskasvanhariduse veebikeskkond (EPALE) on just selline, mis pakub põnevat lugemist nii kogenenumatelt koolitajatelt kui ka alles õpingteed alustavatelt. Huviga jälgin ka ANDRASe Eesti täiskasvanute koolitajate assotsiatsiooni tegevusi. See on üks peamisi organisatsioone, mis ühendab täiskasvanuhariduse spetsialiste Eestis. Antud organisatsioon korraldab regulaarselt koolitusi, seminare ja konverentse, pakkudes liikmetele võimalusi oma oskuste arendamiseks ja parimate praktikate jagamiseks. 

Siit võib leida mõtteid ja märksõnu, mida meeles pidada kogukondlikes tegevustes.  Samuti on infograafikast leitavad erinevad täiskasvanuhariduse institutsioonid.

Allikad:

Bandura, A. (1971). Social Learning Theory. Stanford University. General Learning Press. Loetud aadressil: https://www.asecib.ase.ro/mps/Bandura_SocialLearningTheory.pdf

Eesti Andragoogide Liit. (n.d.). Eesti Andragoogide Liit. Loetud aadressil: https://andragoogid.ee/

Eesti täiskasvanute koolitajate assotsiatsioon. (n.d.). Eesti täiskasvanute koolitajate assotsiatsioon. Loetud aadressil: https://www.andras.ee/

Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond (n.d.) Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond - EPALE . Loetud aadressil:  https://epale.ec.europa.eu/et

Wenger-Trayner, E., Wenger-Trayner, B., Reid, P., & Bruderlein, C. (2023). Communities of practice within and across organizations: A guidebook. Social Learning Lab. Loetud aadressil: https://www.wenger-trayner.com/wp-content/uploads/2024/03/24-02-21-CoP-guidebook-second-edition-final-2.pdf