Portfoolio koostamise protsess enda kogemuse põhjalt
Arenguportfoolio koostamist alustasin enda arvates liiga hilja. Vabandusena võin tuua, et täiskasvanud õppija õpib millegi arvelt või millegi kõrvalt olgu selleks töö, perekond, muud õppetegevused, vabaaeg, uneaeg, hobid jne. Siiski! Kui on võimalik enda ühte supervõimet nimetada, siis ma pean selleks märkima oma võimet end viimasel hetkel kokku võtta. Olen seda korduvalt harrastanud. Asusin teele!
Kõigepealt valisin kodulehe, kus oma portfooliot presenteerida. Alguses valisin tuttavlikuma variandi, mis tundus turvaline ja mida olin juba kunagi kasutanud, kuid samas oli see ka kuidagi väga igav, algeline ning kohmakas. Seejärel tegin lühikese googeldamise põhjal uue valiku lehe osas, mida ma varem kasutanud ei ole. Taaskord uus õpihetk! Olen viimastel aastatel tutvust teinud mitmete väga erinevate digilahendustega, mis mulle rohkemal või vähemal määral on meeldinud. Selle põhjal võin väita, et ma ei karda uusi võimalusi kasutada, kuigi vahel neis navigeerides nii sujuv pole. Tean, et sellele järgneb alati mingit laadi areng. Algselt hakkasin mõtteid koguma ja kaardistama, mida üldse tegema pean. Konseptsiooni valikul lähtusin sellest, mis mind ennast kõnetab. Seega pigem oli alguses kõige keerulisem ülesanne oma mõtteid kaardistada ja leida see, mis kõlbaks ka kirja panna. Ma tean, et mul on raske teha neid tegevusi, mis justkui tunduvad korrektsed, aga ma ei suuda sinna mingit kirge ega enda omapära piisavalt sisse panna. Tegin ka enda jaoks plaani liikuda raskusastmete järgi – valides enda jaoks liikumise kergemast keerulisema ülesandeni. Ülikooli andragoogika õpingute ajal on mind tihti saatnud mõte: hakka kusagilt peale! See võib ka olla mõne õppejõu mõte, mille ma olen häbitult endale näpanud. See lihtne mõte saadab mind aga pea igal pool ja igas olukorras, kui on vajadus või soov midagi ära teha.
Tunnistan, et minu jaoks on kohati keeruline kirjutada tekste, kuhu pean palju teooriat sisse panema. Ma alati kahtlen, kui palju võin enda omapära või mõtteid vastavatesse tekstidess lisada. Äkki lähen liiale! Loomulikult mõistan, et akadeemilises maailmas on tõenduspõhisus vajalik ja omal kohal. Teooria ja praktika käivad käsikäes. Leevendamaks oma stressi portfoolio koostamisel, proovisin sellesse suhtuda kui loomingulisse protsessi kerges teooria kastmes. Kes teab, äkki ongi minu järgmine õpikogemus midagi väga loovat - kas kodulehtede tegemine või hoopis loovkirjutamine, sest mulle on hakanud tunduma, et ma naudin selliseid tegevusi.
Kui ma saaksin edasi anda enda soovitusi portfoolio koostamise osas, siis kindlasti annaksin nõu alustada portfoolio tegemisega võimalikult vara ja kasvõi väikeste sammudena. See tegevus peaks olema eesmärgistatud. Kindlasti peaks võtma käsile ühe ülesande või portfoolio osa korraga ja sellele keskenduma. Kasuks tuleb oskuslik ajaplaneerimine ja oma tegevuste jaotamine. Tundsin, et läksin liigselt stressi, kui proovisin mitmesse ülesandesse korraga süveneda. See tekitas ajasurve ja tunde, et mul on veel tohutul määral tööd teha ja ma ei jõuagi tööd tähtajaks valmis. Ennetavaks ja oskuslikuks tegevuseks oleks juba varasemalt oma arengutee kaardistamine ning erineva materjali näol kogumine iseenda jaoks sobivasse kausta. Selleks võib olla kas oma arvutisse loodud kaust, Google Drive või muu turvaline pilveteenus. Ideealis võiks veebipõhiselt olla loodud ainult enda jaoks andragoogi tööriistakast, kuhu eelkõige iseenda professionaalse arengu jaoks vajalikke tugimaterjale koguda ja uusi luua. See võiks olla kasutuses nii oleviku kui ka tuleviku mõttes.