Sidusa Eesti arengukava 2030

Sidusa Eesti Arengukavas 2030 on välja toodud üldeesmärgid ja alaeesmärgid. Dokumendist ilmneb Eesti riigi põhiline visioon, milleks on sidusama ja kaasavama ühiskonna arendamine käesoleva kümnendi jooksul. Selle saavutamiseks on välja töötatud mitu strateegilist suunda, kus põhikohal on kohanemise ja lõimumise toetamine, üleilmse eestluse edendamine, kogukondliku Eesti arendamine ning nutika rahvastikuarvestuse rakendamine. Arengukava rõhutab, et kuigi vastutusvaldkonnad jagunevad peamiselt Kultuuriministeeriumi, Siseministeeriumi ja Välisministeeriumi vahel, on oluline kõikide riigiasutuste, erasektori ja Eesti inimeste koostöö. Sidususe saavutamisel peetakse silmas mitte ainult siseriiklikke, vaid ka rahvusvahelisi demograafilisi ja sotsiaalpoliitilisi trende, nagu rahvastiku vananemine, linnastumine, mitmekultuurilisuse suurenemine ning tehnoloogia kiire areng.

KODEERIMINE

Arengukava on mahuka ülesehitusega ja läbivaks on formaalne tekstikeel, mis on omane seda tüüpi ametlikule dokumendile. Kasutatud on selget ja mitte keeruliste väljenditega keelekasutust, kus esil on konkreetsed ja soovitud eesmärgid ning tulemused. Osaliselt on välja toodud numbrilisi mõõdikuid, et jõulisemalt rõhutada mingi asja või nähtuse olulisust. Arengukava on ilmestatud visuaalsemat laadi kuvadega (kastikesed, ringikesed) ja lisatud on ka erinevate värvitoonide kasutamist. Siiski kohati tundub see liiga hakitud ja kirju ülesehitusena olles seega tekstina raskesti jälgitav. Pigem oleks antud juhul lihtsama järjestikuse teksti lugemine arusaadavam. Sidusa Eesti Arengukavas on rõhutatud olulisi teemasid nagu kultuuriline mitmekesisus, haridus, keelepoliitika, tehnoloogilised uuendused, regionaalareng, kodanikuaktiivsus ja rahvusvaheline koostöö. Lisaks tuuakse julgelt esile konkreetseid väljakutseid ja lahenduskäike, nagu keeleõppe parandamine, digilahenduste integreerimine ja rahvusvaheliste eestlaste kaasamine. Samuti pakutakse erinevaid lahenduskäike murekohtadega tegelemiseks ja nende lahendamiseks.

Arengukava peamine väljund on lõimumine ja sidusus, mis on saavutatavad eesmärgid tulenedes sotsiaalsest ja inimesekesksest kaasatusest. Arengukava käsitleb sotsiaalset kaasatust kui üht keskset eesmärki, mis peegeldub läbivalt erinevates lõimumisteemalistes algatustes ja tegevustes. Sotsiaalne kaasatus hõlmab meetmeid, mis on suunatud erinevate sotsiaalsete gruppide, eriti vähemusgruppide, aktiivse osaluse soodustamisele ühiskondlikus elus. Võib märgata korduvad viiteid: sotsiaalne kaasatus, kaasamine, kaasav ühiskond jne.

Haridusvaldkonna väljakutsena on tugevalt esil keeleõppe parandamine eri vanusegruppides ja sotsiaalsetes kihtides, mis näitab omakorda, kui tugev seos on keele osatähtsusel kultuuriga. Seda on tekstis läbivalt rõhutatud sõnade või väljenditega nagu keelepoliitika, keeletaust, emakeel, eesti keel, keelepõhine, riigikeel, hariduskeel, õppekeel, töökeel, teabekeel, keeleoskus, kodukeel, keeleline eraldatus, keelekasutus jne.

TÕLGENDAMINE

Teksti ja selle mõju omavahelise suhte tõlgendamisel lähtun uurimisküsimusest Mis aladiskursuste kaudu konstrueeritakse arengukavas sotsiaalse sidususe diskursust?

1.     Sotsiaalne diskursus. See keskendub sellele, kuidas arengukava lahendab keelelise segregatsiooni probleeme, edendab kogukondlikku sidusust ning kuidas tehnoloogia arengut kasutatakse avalike teenuste parendamiseks. Samuti uuritakse, kuidas need strateegiad vastavad ülemaailmsetele suundumustele nagu rahvusvaheline ränne ja digitaalsed muutused.

2.     Hariduslik diskursus. Täiskasvanute eesti keele õppe riiklik korraldus on keeruline ja killustunud eri pakkujate vahel. Kohati valitseb hariduslik ebavõrdsus. Keelepoliitika ja hariduse kaudu saavutatakse suurem kaasatus ja ühiskondlik aktiivsus erinevate rahvusgruppide seas.

3.     Kultuuriline diskursus. Tähtsal kohal on erinevate keele- ja kultuuritaustaga inimeste kaasamine ühiskondlikku ellu, mis on suunatud sellele, et kõik elanikud jagaksid ühiseid demokraatilisi väärtusi ning tunneksid end olulise osana Eesti ühiskonnast.

SELGITAMINE

Lõimunud ja sidusa ühiskonna alus on Eesti identiteet ning eesti keel ja kultuur. Samas on lõimunud ühiskonna osad ka kõik teised keeled, kultuurid ja rahvused. Sidusas ühiskonnas ei sõltu inimeste kohtlemine nende soost, vanusest, erivajadusest või puudest, rassilist või etnilisest kuuluvusest, seksuaalsest sättumusest, perekonnaseisust, elukohast jne. Sidusa ühiskonna aluseks on ka sotsiaalne kaasatus, mis tähendab inimeste võimalust osaleda aktiivselt Eesti elus. Arengukava elluviimine aitab vähendada sotsiaalset segregatsiooni ja toetada sidusa ühiskonna jaoks erinevaid olulisi tahke. Sidusas ühiskonnas viiakse ellu mitmeid eesmärgistatud tegevusi, mis suurendavad erineva taustaga inimeste osalust ühiskonnas ja kogukondlikus elus. Tähtis on sealjuures toetada nende võimet tunda end osana laiemast kogukonnast.

TULEMUSTE ESITAMINE

Kavandatud eesmärgid aitavad kaasa ühiskondliku sidususe suurendamisele, innovatiivse Eesti kui avatud ühiskonna, kultuurilise mitmekesisuse väärtustamisele ja austamisele. Sidususe saavutamine tähendab ühtekuuluvustunde tugevdamist, ühiste väärtuste jagamist ja suurenenud ühiskondliku lõhe ületamist. Läbi konkreetsete meetmete rakendamise, nagu keeleõppe parandamine ja kogukondliku osaluse suurendamine loovad üldist sidusust. See on jätkuv protsess, kus erinevused ei tohi eraldada, vaid rikastavad ühiskonda, luues tugeva aluse ühiskondlikuks stabiilsuseks ja harmooniaks.

KOKKUVÕTTED JA JÄRELDUSED

Arengukava toetub kohati liiga idealistlikele nägemustele ühiskonna lõimumisest ja sidususest, kuid mida lühikese planeeritud ajavahemiku jooksul saavutada on pea võimatu. Arengukava üheks tugevuseks on põhjalik lähenemine mitmekultuurilisuse ja demograafiliste muutustega toimetulekuks vajalike strateegiate väljatöötamisele. See eeldab siiski jätkuvat teavitustööd, erinevate sidusgruppide koostöö soodustamist ja väärtuspõhist kodanikuühiskonna rajamist. Pikema protsessi tulemusena võib loodetavasti järgmise või ülejärgmise põlvkonna eludes märgata muutusi. Samas võiks rohkem tähelepanu olla sellel, kuidas olemasolevad ressursid saaksid sidusust soodustada ja toetada. Välja oleks võinud tuua ka takistavaid asjolusid. Seetõttu jääb arengukava mõnes mõttes pealiskaudseks.

Andragoogi ja koolitajate võimalusena näen ma sidusama Eesti eesmärkide raames võimalust planeerida, arendada ja kohandada paindlikkumaid õppevorme, mis vastavad täiskasvanud õppijate vajadustele. Samas saab pakkuda täiskasvanud õppijatele võimalusi osaleda erinevatel täiendkoolitustel ja ümberõppeprogrammides, mis toetavad nende konkurentsivõimet tänapäeva maailmas. Antud arengukava raames on palju võimalusi just keeleõppe ja digipädevuste arendamiseks, mida omakorda võimalik omavahel ühildada ja koos juurutada.

Arengukava edu ja tulemuslikkus sõltub põhiliselt sellest, kuidas seda suudetakse praktikas ellu viia ning kuidas osatakse tegeleda esile kerkivate sotsiaalsete, individuaalsete, rahvuslike ja poliitiliste väljakutsetega.

Haridus toimib vahendina, mida kasutatakse noorema põlvkonna integreerumise hõlbustamiseks praeguse süsteemi loogikasse ja vastavusse viimiseks või muutub see vabaduse praktikaks, vahendiks, mille abil mehed/naised reaalsusega kriitiliselt ja loovalt tegelevad ning avastavad. kuidas osaleda oma maailma muutumises.  - Paulo Freire (2014)